Koera motiveerimisest

Aivo Oblikas

Kindlasti on paljud kogenud sarnast situatsiooni – kõht on kole tühi, lähed külmkapi juurde ja ka kapp on tühi. Mõeldes läbi kõikvõimalikud toidu valmistamise variandid, jõuad järeldusele, et tuleb poodi minna. Kuigi tegelikult üldse ei viitsi, aga kõht on vastikult tühi. Valida on kahe variandi vahel, kas minna tänavanurgal asuvasse väiksesse kioskisse või teise suunda kaugemal asuvasse suuremasse poodi. Loomulikult valid lähema. Jõudes kioski juurde näed, et uksel on silt “Lõuna”. Pole midagi teha, vaja minna kaugemal asuvasse. Ostetud toidu ära söönud on tuju jälle hea. Järgmisel korral tühja kõhu korral sa tõenäoliselt enam kioskit ei vali.

Täpselt samal loogikal põhineb ka koerte koolitamine. Seda nii kuulekuse, jälje kui ka kaitse õpetamine. Kui tahad koera midagi tegema saada, siis pead alustama sellest, et koeral oleks üldse motivatsiooni midagi teha. Kui koer teab, et ülesande lahendamisel ta saab mängida (sikutada või palli järele joosta) või maiust, siis on ta valmis ka ülesannet sooritama. Kui sa annad koerale käskluse “istu” ning koer hästi ei viitsi, siis on võimalik koeral olukord mittetäitmise juures ebameeldivaks teha (kioski näide) ning õigel sooritusel kiita ning maiust anda (või mängida) (pood). Koer õpib üsna kiiresti, et meeldiv on palju parem kui ebameeldiv ning hakkab kiiresti käsku täitma.

Koera on võimalik motiveerida mitmel moel. Ise eelistan kõige rohkem nutsuga mängimist. Kui koera peremees sikutab koeraga nutsu ning mängib temaga ja annab talle võimaluse võita, siis see on omamoodi sotsiaalne käitumine, mida koer vajab. Kui koeraga selliselt mängida, siis hakkab ta ka peremeest rohkem austama. Koerale on selline mäng, millest ta veel kõigele lisaks võitjaks tuleb lõbus ning ta on nõus kiiresti istuma, et saada taas mängida. Lähtuvalt eelnevast olekski soovituseks algajale koeratreenijale kõigepealt käia koeraga platsil mängimas. Sellisel juhul õpib koer platsil omanikuga mõnusalt aega veetma ning soovib sinna meelsasti tagasi minna.

Kui nüüd treeningutel kasutada sundi (kioski näide), siis peab olema kindel, et motivatsioon on koeral piisavalt suur. Vastasel juhul kogeb koer ahistamisest ainult stressi ning ei pruugi enam midagi teha. Motivatsioon peab alati olema suurem kui kasutatav sund. Kui nüüd võtta kasutusele veel kiitus, siis ongi tegelikult kõik koera koolituseks vajalikud elemendid olemas. Kui koer teeb valesti, siis on ebameeldiv; kui teeb hästi saab kiita (meeldiv) ning jõuab lõpptulemuseni, mida ootab (saab mängida). Sellise skeemi järgi tuleks teha kõik koera treeningud. Sellise lähenemisega saabki kontaktse koera, kes vaatab omanikule otsa (et mitte maha magada käsku või võimalikku premeerimist). Oluline, et koer saaks kõiki kolme õiges vahekorras ning õigel hetkel, siis on ainult märgata tulemust.

Kui kuulekuses on hõlbus motiveerimiseks kasutada nutsu või palli ja kaitsekoolituses on motivatsiooniks hammustamine ja võitlus, siis rohkem on probleeme jälje treenimisega. Jälje treeningud peaks minema sellises suunas, et motiveerivaks elemendiks on kas toit jäljel, töötamise rahu või omaniku kiitus. Igal juhul sõltuvalt motiveerimise raskusest tasuks jäljel kindlasti sunniga oodata pikemalt kui kuulekuses ja kaitses. Juhul, kui kasutada sundi ja koer lakkab töötamast, siis tema välja toomine jäljel on tunduvalt keerulisem, kui kuulekuses ja kaitses.