Toetavad tegurid ja raskused jäljel

Aivo Oblikas

Olen kirjutanud siia mitu artiklit jälje planeerimise teemal. Nagu ma olen korduvalt maininud on väga oluline planeerida jälge selliselt, et koer suudaks suurema osa jäljest töötada vajalikus meeleolus ja tehnilises pildis. Selisel juhul me saame teda selle eest kiita ning ta saab ka toidu näol preemiat. Teisisõnu me peame juhtima koera õigesse pilti ning siis selle kohta talle positiivset tagasisidet andma, kuivõrd teistmoodi pole võimalik koerale näidata, mida me temast soovime. Kuidas aga saada koera soovitud kujul ajama? Selleks ongi rida detaile, mis jälje ajamise käigus koera vajalikku pilti viivad. Osad neist detailidest on ette planeeritavad, osad nö. töö käigus kasutatavad. Kui planeerida jälge, siis tulebki eelnevalt need detailid valmis mõelda, mis skeemile paigutatakse.


Toit. Toit võib olla nii toetav tegur, kui ka raskus. Toit jäljel annab lisaks positiivsele tagasisidemele koerale ka kinnitust, et ta tõesti on jäljel. See on väga tugev abistav tegur. Samuti on toit alati rahustav ning aitab stressist üle. Samas paljudel koertel võtab toit sedavõrd pinget maha, et koer selle peale hakkab võtma vabalt ning enne toitu nii lihtsana tundunud jälge muutub kordades raskemaks. Toidu paigutusest jäljel on siia varem saanud kirjutada päris mitu artiklit, mistõttu ma sellest pikemalt ei kirjuta.

Nurgad. Nurk on ideaalne koht koera negatiivseks mõjutamiseks. Seda saab teha mitut moodi. Lihtsaim võimalus on koera rihmast mõjutada ehk anda terav tõmme. Kui koerale on eelneva elu käigus tekitatud seos, et terav rihmatõme on negatiivne, siis koer seda ka nii võtab. Kui pole õpetatud, siis võib koer sellest tõmbest aru saada, et ta ei tohiks enam edasi minna ning peaks omaniku juurde tulema (ehk jällegi sama teema, et asju tuleb õpetada süsteemselt). Omamoodi rihmamõjutus on ka see, kui nurgas lastakse rihm lahti ning koer peab isesesivalt töötama. Enamus koeri on omanikust sõltuvad ning vajavad tuge seljatagant, mistõttu toe ärakadumine on nagu vette viskamine. Kui koer on juba eelnevalt stressis, siis selline mõjutus on üsna tõhus.

Süsteemitus. Koerale on jäljel alati toeks, kui jälg on süsteemne ehk sirged on piisavalt pikad, et stabiliseerida tööd ning siis on vahepeal nurgad, mis nõuavad rohkem kontsentreerumist ning siis tuleb jälle pikk sirge, mis koera rahustab ning rütmi viib. Samas kui jälg on korrapäratu ja planeeritud vastu koera ootustele, sisi on see koera jaoks raske ning pingeid tekitav.

Jälje vanus. Kui koer on lohakas, siis vanem jälg aitab tal olla tähelepanelikum ning peidab viga. Samas, kui koer töötab hästi, siis vanemad jäljed koos lõksudega on raskemad ning nõuavad paremat kontsentreerumist.

Tuul. Enamus jäljel rassijaid teab väga hästi, et vastutuul on koertele raskem, kui taganttuul. Tegelikult saab aga tuult väga hästi ära kasutada. Koer käitub nurgas väga erinevalt olenevalt, kust tuul puhub. Tugeva taganttuulega kipub natukenegi lohakam koer nurgast üle jooksma ning annab meile väga hea võimaluse koera korrigeerida. Kui jällegi tahta aidata koera, sisi näiteks pööramine nurgas vastutuult sirgele on nö. kergendav ja abistav tegur.

Rihm on väga tugev mõjutusvahend. Tegelikult kogu jälje ajamise kõige võimsam vahend. See on nö. meie võimalus koera töö häälestamiseks jäljeajamise käigus. Rihma saab akustada väga laias valikus - negatiivse mõjutajana, positiivse mõjutajana, toetavana, rahustavana, energiat ja instinkti tõstvana, samas ka langetajana ning loomulikult neutraalsena. Negatiivsete mõjutajatena tõin välja juba eelnevalt rihma tõmbe ja rihma hülgamise. Väga tugev faktor on rihma pikkus. Lühem rihm annab igal juhul koerale enesekindlust , aga hoiab ka koera nö. karbis ehk kohustab teda ajama täpsemalt. Samas jällegi tihti ta tõstab energiat ning muudab koera ebatäpseks. Kui lühikest rihma pingul hoida ning provotseerida koer vedama, siis see on hea vahend koera ebatäpseks saamisel, sest koera energia + omaniku suur tugi muudab koera liiga enesekindlaks. Rihma mõjutusi on väga keeruline sõnadesse kirjutada, sest see on üksjagu tunnetuslik värk. Ilmselgelt on võimalik väga väikeste detailidega väga oluliselt koera meeleolu juhtida.

Omanik. Juba kutsikast peale harjub koer sellega, et kui omanik tuleb järgi, siis järelikult on ta jäljel. Järgnevad sammud on ilmselge toetav tugi, kui samas tihtipeale seisma jäämine tähendab, et koer on eksinud ja peab otsima hakkama. Kui nüüd aga varieerida ning teh akoera taga seisma jäämist ning liikumist suvaliselt, siis see on koera jaoks raskendav faktor. Omaniku vestlus kaasleastega on kergendav. Samas tihti vaikselt tammumine raskendav, sest koer tunnetab vaikusest tekkivat pinget ja arvab, et tekkinud on probleemid.

Kiitmine tundub enamuse inimeste jaoks toetava tegurina, aga siin sõltub hästi palju ka toonist. Kiites koera intensiivselt on võimalik provotseerida koeralt välja ebatäpsust ja viga, sest koer muutub liiga enesekindlaks. Samas mittekiitmine on jällegi raskendav, sest koer arvates, et teeb hästi on teinekord vägagi sõltuv positiivsest tagasisidemest.

Esemed võivad samuti olla nii toetavad tegurid kui ka negatiivsed häirijad. Kui koeral on raskusi ning ta ajab üsnagi väsimuse piiril, siis on eseme leidmine alati nagu oaas keset kõrbe ning annab koerale värskust juurde. Kui koer on ekselnud palju ning kaotamas usku oma võimetesse, siis toimib ese täpselt sarnaselt. Samas jällegi arvestades, et ese annab koerale enesekindlust võib see rikkuda üsna kõvasti meeleolu. Mina näiteks algajate koertega ei kasuta kunagi jäljel enne esemeid,kui jäljeajamise rütm ja meeleolu on kinnistunud, sest esemed rikuvad seda alati. Kui nüüd tahta aga koera suunata õigesse meeleolusse, siis peab see \"õige \" ju enen olema olemas.

Ristuvad jäljed. See läheb juba lõksude kategooriasse. Ristuv jälge ei saa otseselt olla toetav tegur, küll aga probleemi lahendamine on seda. Ehk tahtes koera saada enesekindlamalt tööle ning tundma ennast tugevamalt on sellise ülesande lahendamine alati abiks. Samas, kui koer on ülesande lahendamisega raskustes, siis see sööb palju energiat ning pookides koera sellises situatsioonis on võimalik nii palju tema ajuenergiat ära kulutada, et pärast on koer täiesti väsinud. Ristuvate jälgede juures on veel üks huvitav seik. Värskem ristuv jälgi võib olal koerale lihtsam, aga samas ka raskem, kui vanem ristuv jälg. Kui originaal on näiteks 2 tundi ja uus ristuv on vaid 15 minutit vana, sisi ühest küljest on lõhnade erisus hästi suur ning seetõttu lihtsamini eristatav, aga samas jällegi värske jälg on nagu magnet. Kui koer on selleks hetkeks jäljel juba väsinud, sisi selline tegur imeb kergemini endaga kaasa.

Lõksudest võiks rääkida siin veel pikalt. Lõksude valik sõltub vaid omaniku fantaasiast ning kui tavapäraselt arvatakse, et lõks on alati raskuseks jäljel, siis seda võib kasutada ka toetava tegurina tegelikult.